Kartuliklimbid e gnocchi

Selle suvisel Brüsseliskäigul tõin prooviks paki värskeid gnocchisid. Kahe apla itaallase raamatu järgi tegin neile kastme. Retsept andis ka gnocchide endi retsepti.

Gnocchi alla sorrentina

Kartuliklimbid tomati ja mozzarellaga

1 kg jahuseid kartuleid

soola, pipart

1 muna

300 g jahu

riisijahu, ülepuistamiseks

Kaste:

5 sl õli

1 küüslauguküüs

700 g purustatud konservtomateid

basiilikut

200 g mozzarellat

100 g riiitud parmesani

Pane koorimata kartulid külma veega potti. Aja keema, vähenda kuumust ja keeda pehmeks. Kalla vesi, lase veidi jahtuda ja koori. Tambi ning jäta jahtuma.

Jahtunud kartul pane suurde kaussi. Maitsesta, sega sisse muna, lisa jahu ja sõtku kuni on ühtlane ja kleepuv. Kata tööpind riisijahuga ja rulli sellel pikk taignavorst. Lõika noaga 2 cm ketasteks ja jäta ootama.

Kastmeks kuumuta suurel pannil õli, lisa küüslauk ja kuumuta umbes 1 minut. Lisa tomat, rebitud basiilik, maitsesta ja lase keema tõusta. Vähenda kuumust, kata poolenisti kaanega ja lase 10 min podiseda.

Aja suur pott soolaga maitsestatud vett keema. Pane klimbid vette ja keeda, kuni tõusevad pinnale. Tõsta vahukulbiga välja, nõruta ja pane kastmesse. Sega sisse mozzarella ja pool parmesani. Keeda veel minut või seni, kuni mozzarella sulab. Tõsta tulelt, pane peale teine pool parmesani ja kaunista basiilikuga.

Pasta...

Minu söögitegemine on tugevalt kaldus makaronide poole. Kartulit olengi teinud vaid Jamie stiilis. Nii ka sel korral- kergesti ja kiirelt (peamine- peaaegu ise!) valmiv makaronivorm.

Pastavorm Bolognese kastmega

100 g suitsuvorsti
1 sibul
1 pk Knorr Fix maitsesegu spagetid Bolognese kastmes300 g Penne pasta100 g riivitud juustu200 g hapukoort
400 g hakkliha
300 g suvikõrvitsat

Sega Knorr Fix hapukoorega ja 1,5 klaasi veega. Lõika vorst ja sibul viiludeks ja prae koos hakklihaga pannil. Lisa toores pasta. Vala juurde Knorr Fix ja valmista 6 minutit. Pane kõik koostisained ahjuvormi. Raputa peale riivitud juustu ja kata pealt hoolikalt fooliumiga. Küpseta temperatuuril 250 °C 45 minutit. Eemalda foolium ja küpsetage veel 10 minutit kuni juust on kergelt pruunistunud.

Nõuanne: Maitse rikastamiseks lisa vormiroale tsukiini- või paprikakuubikuid.

La vera pizza Napoletana

Tõeline Napoli pitsa.

500 g jahu
10 g soola
10 g presspärmi
325 ml leiget vett
riivsaia

Kate:
300 g ploomtomateid
soola, pipart
4 sl oliivõli
25 g parmesani
basiilikulehti
150 g mozzarellat

Kuumuta ahi 250 kraadini. Pane jahu ja sool suurde kaussi. Lahusta pärm leiges vees ja sega jahuga. Sõtku. Vormi päts, kata rätiga ja lase 5 min kerkida. Sõtku tainast 8- 10 min ja jaga kaheks. Sõtku kumbagi veel paar minutit, vormi palliks. Raputa veidi jahu rätile ja pane sellele tainas. Kata niiske rätiga ja jäta sooja kohta 30 min kerkima.
Vahepeal pane tomatid kaussi. Purusta kergelt kahvliga. Maitsesta ja sega korralikult.Rulli tainast 35- 40 cm õhukesed kettad, millel serv paksem. Raputa  küpsetusplaadile riivsaia ja pane ketas. Määri põhi tomatiga- mitte palju, et ei läheks liiga märjaks. Nirista peale oliivõli, raputa parmesani, lisa basiilikulehed või punet. Kõige peale mozzarella tükid. Küpseta 7 minutit ahjus. Või veidi kauem, kui krõbedama soov.

Selline oli siis retsept raamatust "Kaks ablast itaallast". Minu variant tuli veidi teisem- taigna komponendid segas- kergitas leivamasin. Tomatid olid tavalised ja maitseaineks oli miski ürtide segu. Juustu panin 4 erinevat sorti- kapp vajas lõpukontsudest tühjendamist. (Mozzarella oli igatahes kohal) Ja kuna poeg vaatas mu sehkendamist ja kommenteeris- liha polegi? Siis hakkisin puruks 2 viilu sinki ja puistasin veidi lõhnaks peale. Küpsetasin saviahjus. Peale pitsasid läks sinna ka pannitäis sardelle.

Kuna pitsa ei tundunud olevat toit, siis tegin juurde veel Jamie ahjukartuleid, saviahju sardelle ja vanaema varasalvest magushapusid kapsaid.

Magushapud kapsad.

1/2 kapsapead

suhkrut

soola

veidi praerasva

30 % äädikat

Hakkisin kapsa, panin vähese veega keema. Kui kapsas poolpehme lisasin veidi praerasva ning maitse järgi soola- suhkrut- äädikat. Alguses tundub, et suhkrut ja äädikat veidi palju, aga see tõmbab ilusti sisse. Ja kui rasva pole, siis sobib ka ilma.

Pasta lillkapsaga

Lillkapsa ostsin juba nädal tagasi, aga söömiseni ei jõudnud. Juhuslikult jäi ikka sellest samast Itaalia köögi raamatust pihku pasta - lillkapsa retsept ja veel uhke nimega

Pennoni rigati con cavolfiore.

1 lillkapsas

2 tassi piima

1 loorberileht

1/4 tassi jahu

soola, pipart

võid

3/4 tassi riivitud parmesani

570 g pastat

Pane suur pott veega keema. Eralda lillkapsaõisikud ja keeda neid 8- 10 minutit. Õngitse nad vahukulbiga välja ja keeda samas vees pasta. Valmista bešamellkaste- kuumuta piima koos loorberilehega. Sulata või panni ja prae selles jahu, kuid ära pruunista! Vala piim pidevalt segades (vispeldades) jahule ja aja keema, pidevalt segades. Keeda 4- 5 minutit. Maitsesta ja lisa juust. Sega kaste, lillkapsas ja al dente pasta.

Suvikõrvits, tsukiini, kabatšokk...

Kevadel otsustasin kasvatda suvikõrvitsaid. Saak on meeletu- kolmelt taimelt juba 2 suurt kõrvitsat! No ei saa aru, miks õitest vilju ei saanud. Aga sõprade abiga siiski suvikõrvitsat jätkub. Ja kuna Itaalia kokaraamat juba välja otsitud, siis jätkub ka see toidulaine.

Suvikõrvits päikesekuivatatud tomatitega.

10 päikesekuivatatud tomatit

3/4 tassi sooja vett
5 sl õli
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
1 kg suvikõrvits
soola, pipart

Lõika tomatid ribadeks. Leota soojas vees, kui kasutasid ilma õlita varianti. Lase 20 minutit seista. Kuumuta õli suures potisja prae selles peenestatud sibul. Kuumuta keskmisel kuumusel klaasjaks muutumiseni. Sega juurde tükeldatud küüslauk ja suvikõrvitsaribad. Hauta 5 minutit pidevalt segades. sega hulka tomatid ja nende leotusvesi. Maitsesta. Suurenda veidi kuumust ja hauta peaaegu pehmeks. Serveeri kuumalt või külmalt.

Ja need 3 musta junni ei ole pildil koka kõrbenud näpud, vaid viinerilapsed, kes said pannil veidi liialt kuuma.

Mu ema oskas küpsetada pealt kõrbenud koorikuga suuri pärmisaiu ja vaid üht kooki, mis tal ka õnnestus. Et saada vähegi vaheldust, hakkasin ise üpris vara saksakeelsete kokaraamatute järgi küpsetamist proovima. Aga ema tehtud kohupiimakook on jäänud klassikaks meie perre- nimelt küpsetame seda juba üle 5 aasta igal korral, kui Rootsis külas käime. Selgi korral nurises tütar, et see on koogi rikkumine küpsetada muul ajal. Aga Maksimas müüdi pirukakohupiima ime odavalt ja see vajas proovimist.

Juubelitordipulbrist kohupiimakook.

1 pk juubeli tordipulbrit

500- 1000 g kohupiima

2 muna

suhkrut

soola

200 g võid vms

Sega kohupiim suhkru, munade ja näputäie soolaga. Määri vorm ja puista põhja 1 kiht tordipulbrit. sellele võitükikesed ja sellele kiht kohupiima jne. Viimaseks kihiks tordipulber ja võitükikesed. 200 kraadises ahjus umbes 1 tund. Igatahes seni, kuni pealt pruun ja enam väga ei värise.

Peale Itaaliat

Rändasime metsikult veidi mööda Itaaliat. Muljeid niiii palju, et võtan lõpuks ette toidublogist eraldi blogi tegemise, sest see lehekülgede süsteem mind ei rahulda.

Esialgu aga üritasin tuua ka koju Itaalia maitset. Loomulikult ostsime palju erinevaid juustusid ja sõime mõned korrad - pitsat- pastat- no vähemalt miinimumprogrammi täitsime ära.

Pasta Carbonara oli mu esialgne eesmärk kindlasti ära proovida. Ja palju ei puudunud, et polekski õnnestunud. Viimasel õhtul ühes Milano kesklinna pisikeses kohvikus seda siis konsumeerisin. Nii rasvast asja pole ma küll kunagi söönud. Lint makaronid ujusid kastmes, milles tundsin ära suht kalgendumata muna. Aga maitse oli hea. Ja nüüd ma tean, et al dente on meie mõistes ikka päris kõva makaron. Ettekandja käis vabandamas, et neil polnud spagette kohe valmis, kas me oleme nõus sööma tagliatellisid? Kardan, et kui ta poleks ise seda meile teada andnud, poleks meie küll vahest aru saanud.

Kodus otsisin välja Itaalia kokaraamatu ja proovisin järgi teha. Kui retseptis oli öeldud 3 muna, siis lõpuks segasin veel 3 juurde, aga ikka jäid kuivad. Pere küll arvas, et maitse oli sama. (Ja ka Reemus oli õnnelik, kui ta varguselt kätte saime- nuudel rippus mokkade vahelt, sest ta oli kausile põhja teinud)

Spaghetti alla carbonara. 

2 sl oliiviõli

1/2 tassi peekonit 

1 küüslauguküüs

500 g spagette

3 muna

3/4 tassi riivitud parmesaani

soola, musta pipart

Pane keema suur pott veega. Kuumuta õli pannil ja prae selles peekoniribad ja küüslauk. Viska küüslauk ära (miks ometi?). Keevasse vette lisa soola ja keeda selles makaronid al dente. Soojenda suur kauss ja löö sellesse munad. Klopi lahti ja lisa riivitud juust ja sool- pipar. Kalla sellesse kurnatud makaronid ja lisa pannilt kuum rasv ja peekon. Sega läbi.

Tõin Itaaliast pisikesi ümaraid tšillisid. Proovisime Taaliga, et polegi teravad ja oleksin nad peaaegu ahjuvormi pannud. Kuid enne vormi andsin sõbrannale maitsta ja tollest sai tuldpurskav lohe. Olid ikka kanged küll. Tegin siis maitseõli- osadesse anumatesse läks seltsi küüslauku ja tilli ja selleritki.