Kodujuustu- peekonipirukas

Kodujuustu-peekonipirukas

100 g sulatatud võid

300 g kodujuustu

4 sl hapukoort

3 muna

1 dl nisujahu

1 pakk suitsupeekonit

200 g riivitud juustu

soola, pipart

Sulata või ja lisa ülejäänud ained, viimasena sega juurde enamik juustust (jäta väheke pealepuistamiseks alles). Kalla tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse küpsetuspaberiga vooderdatud vormi. Puista kõrvalepandud juust peale ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 25–35 minutit või kuni pirukas on pealt kaunilt kuldkollane.

Lisasin ka kotitäie külmutatud rohelist hernest.

Lahtine pirukas

Karulaugu- peekoni- quiche.

Põhi: 100 g võid

1 tl soola

1 munakollane

1 tl paprikapulbrit

200 g nisujahu

200 ml vett

Täidis:

150 g suitsupeekonit

suur peotäis karulauku

200 g tomateid

400 ml kohvikoort

3 muna

soola, pipart

Sega põhi kokku ja lase 20 minutit külmas seista. Rulli- laota võitatud vormi põhja. Prae peekonitükid ja lõigu tomatid. aseta nad kihiti põhjale ja puista üle karulauguga. Kõige peale kalla koore- muna segu. Küpseta ahjus 180 kraadi juures kuni muna on tardunud.

Põhja võib ka kergelt eelküpsetada.

Põhja retsept pärit raamatust "Potiemanda paremad palad". Täidiseks sain inspiratsiooni Jamielt. Tal oli küll tegemist spinatiga.

Supp kui soust

Kapis seisis kõrvitsaveerandik. "Sööme ära!" kokakooli raames Vääna külakojas õpetati tegema pastinaagi püreesuppi. Asendasin selle kõrvitsaga. Tuli selline kreemjas soustilaadne toode.

Kõrvitsapüreesupp.

1/4 kõrvitsat

1 sibul

3- 4 küüslauguküünt

ingverijupp

1 pk vahukoort

soola, pipart

basiilikulehti 

veidi maisitärklist

Praadisin veidi sibulat poti põhjas ja panin koos kõrvitsa, ingveri ja küüslauguga vähese veega keema. Kui kõrvits oli pehme purustasin kõik saumiksriga ja segasin hulka koore. Maitsestasin. Kuna supp jäi pidut vedel, siis segasin piimaga 1 sl maisitärklist ja kallasin hulka.

Aedoad peekoniga.

200 g suitsupeekonit

500 g aedoa kaunu

soola, pipart

Tükeldasin ja keetsin oad kergelt soolvees läbi . Tükeldasin peekoni kuubikuteks ja praadisin kõrnelaadselt pruuniks. Kurnasin oad ja kallasin pannile peekoni juurde. Praadisin esimeste pruunistumismärkideni.

Idee sain savipotis hautatud ubadest netiavarustest. Ainult ma ei saanud pihta- miks neid 5- 6 tundi hautama peaks?

Aldis lähenes neile kahele toidule äärmise loomingulisusega. Kui eelnevalt on olnud probleeme, millal süüa supi- ja millal praetaldrikust, siis nüüd leidis kohe supitaldriku. Sinna kuhjas ube ja kallas selle kergelt üle supiga. ...mida sõi kahvliga...

Hing ihkab suppi.

Vahest tekib tunne, et supp on päris hea idee. Nii oli eelmisel nädalal maapähklisupiga ja laupäeval tuli teine huvitav maitseelamus lillkapsasupiga. Kui Aldis väidab, et tema piima- köögiviljasuppi ei söö, siis seda sõi ja võttis juurde. Ning koduvana arvas, et eks kui kartulit pole, see üks soust ole- tegelikult oli küll seda moodi, aga maitset see ei rikkunud.

 

Lillkapsasupp.

pakk suitsupeekoni viile

2 sl võid või õli

2 porgandit

2- 4 küüslauguküünt

1 paprika

2 sellerivart

60 g jahu

1 l kanapuljongit

250 ml piima

1 lillkapsas

1 loorberileht

soola, pipart

2 sl hakitud peterselli

Tükelda peekon ja prae poti põhjas keskmisel kuumusel 6- 8 minutit. Tükelda köögivili. Prae järjest läbi: porgand, küüslauk, seller. Lisa jahu ja pruunista seda 1 minut. Siis lisa puljong ja piim. Keeda 3- 4 minutit. Lisa lillkapsatükid. Maitsesta. Keeda veel umbes 10- 15 minutit. Raputa peale peterselli.

 

Tegelikult oleks pidanud peekoni välja võtma ja alles lõpuks lisama, aga lasin tal keeda koos kõigega ja lisasin ka 1 punase paprika.

 

Pajaleib.

 

3,5 dl sooja vett

 7 dl tumedat nisujahu,

2 tl soola

20 gr pärmi (kui kasutad kuiva pärmi 1 tl)

 

Sega kokku, ära sôtku, kata kilega ôhukindlalt ja jäta sooja tuppa seisma 12-18 tunniks. Kuumuta ahi koos kaanelise ahjuvormiga 225 kraadini, pane lauale jahu, pöörita seal taigen ettevaatlikult palliks ja pane kuuma ahjuvormi, küpseta kaane all 30 minutit ja ilma kaaneta veel 15 minutit.

Selle retsepti kaaperdasin Facebuukist Pirukatest Tortideni grupist Kaja Ohakalt. Kasutasin küll taas oma leivamasinat ja tõenäoliselt oleks pidanud laskma kauem hapneda. Vormina käis vana malmpott küll. Saialaadne toode oli igatahes väga mõnusa koorikuga ja kuumalt imehea.

Fritatad, Yorkshire puding ja muud head asjad

Inspiratsiooni fritatade valmistamiseks sain Valio lehelt.
Nende valmistamine oli aga mälu järgi.
Vaja oli:
muffinipann
4 muna
3 sl piima
1/2 p külmutatud segujuurvilja
1 p toorsuitsupeekoniviile
soola
pipart
Vooderdasin panni peekoniga. Igasse auku lisasin peoga juurvilju. Lõin munad piima ja soola- pipraga lahti ja kallasin aukudesse. Ahjus olid 200 kraadi juures just nii kaua, kui pealt pruunikad.

Minu selle aasta nõrkus on muskaatkõrvits. Panen seda kõikidesse toitudesse. Sel korral laupäevaks liha kõrvale raamatust "100 suppi, paja- ja vormirooga" pärit-

Kõrvitsa risotto

500g kõrvitsatükke
8 dl kanapuljongit
õli
2 suurt sibulat
5 küüslauguküünt
100 g riivjuustu
soola
pipart

Praadisin sibula nin küüslaugu ja panin kõrvitsa ja riisiga koos keema.
Lõpuks lisasin riivjuustu.

Ahjuliha

Lihatüki raputasin üle soola- pipraga ja veidi vett malmpotti liha juurde. Ahjus oli 4 tundi 80- 100 kraadi juures. Tund enne valmimist lisasin sibula ja mõni minut enne sööma hakkamist hapukoore.

Kuna vaimustus muffinipanni võimalustest alles kestab, siis tegin jälle nädalavahetusel süüa nagu "50le mehele". Olen sellest ajast, kui ilmus raamat "Rahvaste toite" aeg- ajalt ikka Yorkshire pudingut teinud. (Eriti kui mul sööjaid konkurente pole) ja imestanud inglaste veidrust süüa koogiga liha. Hiljuti leidsin mingist toidufoorumist Yorkshere pudingu, mis oli tehtud aga muffinivormides ja kandis eblakat nime- popikud.

Yorkshire puding

2 muna
1 kl piima
1 kl jahu
õli- määrimiseks
soola

Segasin piimast- munast- jahust- soolast ilma tükkideta taigna. Iga muffiniaugu sisse kallasin 1 tl õli (tunde järgi- muidu hakkab üle voolama) ja siis igasse auku nii palju tainast, et üle ei voolaks. Küpsetasin 200 kraadi juures kuldpruuniks.

Ja nagu hiljem selgus- neid pisipudingeid võib süüa ka leiva asemel võileivana.