Veidike idamaad

Laupäeval sai taas rohkem toiduga mängitud. Toite tuli igast ilmakaarest- Gruusiast, Araabiast ja kurgisalat Hiina sugemetega. Ajasin saviahju kurjaks ja küpsetasin Gruusia köögi raamatust merguli hatšapuri retsepti järgi suure saialaadse toote. Originaaliga erinevalt kasutasin Feta ja eesti juustu segu. 

Merguli hatšapuri.

500 g jahu

5 g pärmi

1 sl suhkrut

1 tl soola

200 ml vett

25 g võid

30 ml õli

Täidiseks:

500 g imeruli juustu (soolakas)

500 g suluguni juustu

5 muna

Taigna jätsin leivamasina hooleks. Retsept juhendab aga nii: mõõda jahu suurde kaussi, keskele lohk. Lahusta pärm, sool ja suhkur käesoojas vees. Sulata või. Kalla veesegu ja või lohku. Sõtku ühtlaseks. Lõpuks lisa õli. Kata rätiga ja aseta sooja kohta kerkima. Patsuta jahuste kätega kerkinud tainas alla ja lase veel 10- 15 minutit kerkida. Korda seda veel 15 minuti tagant 2 korda.

Riivi juust. Klopi munad lahti. Sega riivitud juustuga. Maitsesta soolaga. Jaota tainas umbes 300 g tükkideks, rullu lamedaks ja kata juustuseguga. Küpseta 250 kraadi juures 20- 30 minutit.

Lahma bil bataatis.

ehk Liha- kartulivorm tomatikastmes.

800 g lihakuubikuid

3 kooritud ja viiluatud kartuleid

õli

pipart, loorber

kardemonikupraid

2 hakitud sibulat

3- 4 püreestatud tomatit (või tomatipüreed)

1 viilutatud tomat

4 tassi puljongit

Lihakuubikud prae potipõhjas pruuniks koos 1 sibulaga. Vala peale vesi, maitseained ja keeda tasasel tulel umbes tunni (looma või lambaliha puhul kuni 2 tundi). 

Aseta ahjuvormi põhja sibulatükid, siis kartuliviilud ja liha ning jälle kartul. Vala peale tomatipüree ja puljong. Kata tomativiiludega. Nõrista peale veidi õli. Kõpseta 200 kraadi juures 60 minutit.

Hiina mõjutustega kurgisalat

1 pikk kurk, köögiviljakoorijaga ribad tõmmatud
1 tšillipipar, peeneks hakituna
1 sl sojakastet
1 sl riisiäädikat
1 tl mett
1 sl sarapuupähkli vm meelepärast õli
paar tilka seesamiõli
seesamiseemneid ja/või sibulaseemneid

Sega kausis sojakaste, äädikas, mesi ja õlid. Sega juurde ka hakitud tšillipipar. Sega köögiviljanoaga tõmmatud kurgiribad kastmega läbi ning tõsta taldrikule. Juurde puista seesami ja/või sibulaseemneid. Söö kohe.

Rabarberi aeg

Netis ringleb sel kevadel "maailma parima rabarberikoogi" retsept. Intrigeeriv nimetus, eksju? Juba oli kuulda, et kook pole midagi nii erilist ja ei kuku ka alati nii hästi välja, kui loodeti. Loomulikult tahtsin proovida. Veidi tüütu oli taga mängida- küpseta ja võta välja ja nii mitu korda. Aga tulemus oli tõesti hea- ehk vaid liiga hapu, sest retseptis antud suhkrukogused tundusid veidi suured ja hoidsin 1/3 umbes kokku.

Maailma parim rabarberikook

Tainas: 
200 g jahu
50 g suhkrut
pisut soola
100 g külma võid
1 munakollane
1 sl jogurtit

Täidis:
700 g tükkideks lõigatud rabarberit
500 g ricotta kohupiimapastat
100 g suhkrut
1 muna
1/2 vanillikauna seemneid või 1 sl vaniljesuhkrut

Beseekate: 
150 g suhkrut
3 munavalget
1 tl sidrunimahla

1. Sega jahu, sool ja suhkur omavahel. Lisa tükeldades või ning mudi tainast kuni tekib teraline mass. Lisa munakollane ja jogurt, sõtku ühtlaseks taignaks. Tee taignast pall, pane see toidukiles 30 minutiks külmkappi.

2. Tükelda rabarber, sega suhkruga ja jäta seisma, et mahlad jooksma hakkaksid. Umbes 10 minuti pärast kurna hoolikalt üleliigne mahl välja.

3. Rulli tainas jahusel laual õhukeseks. Kata 24 cm suurune koogivorm küpsetuspaberiga ja suru rullitud tainas vormi põhja ning külgedele. Eelküpseta põhja 180C juures 5 minutit, laota rabarberitükid vormi ja küpseta veel umbes 15 minutit.

4. Sega ricotta, muna, vaniljeseemnete (või pulbriga) ja rabarberist eemaldatud vedelikuga. Vala segu rabarberitele ja küpseta veel 20 minutit.

5. Kui kook on peaaegu valmis, nii et täidis ei ole enam vedel, vahusta munavalged sidrunimahla ja suhkruga kõvaks vahuks. Kata kook vahuga ja küpseta veel mõned minutid kuni vaht tippudest õrnalt kuldseks tõmbub.

Maitseb paremini jahtunult!

Sai veidi pruuniks ja see polnud besee moodigi, pigem mingi kreem.

Kiirelt

Kuna peale uue köögikapi paigaldamist oli teha kõike muud, kui süüa, siis tegin Jamie kiire ja lihtsa makaronitoidu. taali kinkis mulle sünnipäevaks retseptide kogumiku ja olen seda haletsusväärselt vähe kasutanud. Parandasin veidi viga.

Tuunikalapasta.   

1 punane sibul, peenelt hakitud

1-2 punast tšillit, seemned eemaldatud ja peenelt hakitud

1 tl jahvatatud kaneeli

pihutäis basiilikut, lehed ja varred eraldi

2 x 400 g purustatud tomateid

2 x 185 g kvaliteetset tuunikala õlis

1-2 sidrunikoor ja mahl

1 dl riivitud Parmesani+ lisa serveerimiseks

meresoola

värskeltjahvatatud musta pipart

oliivõli

500 g (täistera) pastat (penne, rigatoni, spagetti)

Haki bassilikuvarred ja tõsta lehed kõrvale. Kuumuta 1-2 spl oliivõli paksupõhjalises potis ning prae sibul, tšilli, basiilikuvarred koos kaneeliga keskmisel kuumusel umbes 5 minutit, kuni sibul on pehme ja klaasjas (ära pruunista).

Tõsta kuumust ning lisa purustatud tomatid ning kahvliga väiksemates tükkides murendatud tuunikala. Maitsesta soolaga. Lase keema tõusta, alanda kuumust ning lase 20 minutit podiseda (vähemalt pool sellest ajast ilma kaaneta, nii jääb kaste parajalt kontsentreeritud). Maitsesta vajadusel soolaga ja lisa värskeltjahvatatud musta pipart.

Keeda pasta suures ohtra veega potis al dente. Tõsta tassitäis pasta keeduvett kõrvale. Kurna pasa ning lisa kastmele koos basiilikulehtede, umbes 2 spl oliivõli, sidrunikoore ja mahla ning Parmesaniga. Sega hoolega. Vajadusel lisa pasta vedeldamiseks veidi keeduvett. Serveeri kohe.

Nädalalõpu katsetused.

Laupäeval tegin Nami- nami raamatust Kreekast pärinevat moussakat ja Jamie ahjukartuleid. Need kartulid on ikka ülihead- proovisin teha valgeveiniäädikaga, kuid jäid liialt mahedateks. 

Moussaka

2  baklažaani                                                  

1  hakitud sibul                         

400 g (looma)hakkliha                         

4 tomatit
100 ml tomatipastat                       

4 purustatud küüslauguküünt                                                  

2 tl hakitud peterselli                          

kaneeli, vürtsi                         

200 ml punast veini                         

soola

musta pipart                         

praadimiseks õli                         

Bešamellkaste:

50 g võid

100 g nisujahu                        

500 dl piima                      

soola

musta pipart                         

riivitud muskaatpähklit                         

75 g riivitud juustu

                                        

Lõika baklažaan 1 cm paksusteks viiludeks. Puista soola peale ja lase seista sõelal 20 minutit. Kuivata ja küpseta ahjus või prae pannil kergelt läbi.
Kuumuta sibul väheses õlis, lisa hakkliha. Haki tomatid ja küüslauk, lisa pannile.
Peenesta ürdid, lisa sool koos ülejäänud maitseainetega. Lisa vein ja hauta 10 minutit ilma kaaneta potis.
Laota baklažaanid ahjuvormi, puista pipart-soola peale. Kata hakklihamassiga, sellele veel kiht baklažaani.
Keeda bešamellkaste, lisa osa riivjuustust ja vala vormi kõige peale.

Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.

Kuigi raamat nägi ette kasutada looma-  või lambahakkliha, kasutasin hakklihasegu. Ja punase veini asemel pasteediteost ülejäänud portveini. Maitsestasin piparkoogimaitseainega- see andis väga huvitava lõhna  ja riukliku maitse.
Ja mul jooksevad sipelgad naha all ja karvad läevad turri, kui jälle kuskilt hakkab silma, et baklažaan on pommu!!!!

Pühapäeval sain kergemini läbi- poest kotiga sardelle ja grill tulele. Kuna külmikus seisis ja jäätus neljapäevane tatrapuder, siis segasin talle hulka konservhernest, tomatit ja rohelist sibulat ning majoneesi ja saingi vorstikõrvase salati.

Lihtsuses peituv võlu?

Üle pika aja panin leivamasina tööle. Kahjuks avastasin viimasel hetkel, et retseptis ette nähtud 4 muna asemel on mul 1. Ja seepärast kukkus sisu koorikust lupsti välja. Retsept pärit näoraamatu vene keelselt kokanduslehelt.

Kiire Banitsa

400 g keefiri

4 muna 

100 g taimeõli 

150 g (brõnsa) juustu 

1 tl äädikaga kustutatud soodat 

300 g nisujahu 

 Segasin riivitud juustu teiste ainetega ja küpsetasin leivamasinas keeksi programmiga (7).

 Võib ka nii- Panna tainas vormi ja küpsetada eelkuumutatud ahjus 25 min temperatuuril 200°C.

Küüslaugu confit'd

küüslauku
oliiviõli
mõned pipraterad

Koori küüslauguküüned ja aseta sobivasse ahjukuumust kannatavasse vormi. Vala peale nii palju oliiviõli, et nad oleks kaetud. Küpseta 150 kraadi juures umbes 40 minutit, kuni küüslauguküüned on kuldsed ja pehmed.

Soe nädalalõpp

Ja ilmateatel oli sel korral vähemalt sooja ilma suhtes õigus. Püüdsin siis rohkem õues olla ja toiduga ruttu hakkama saada. Tegin väikse (3 l) potiga suppi.

Borš pekikõrnete ja küüslauguga.

(Kööginurk 2013/10 oktoober)

500 g sealiha
2 l vett
1 kartul
½ kapsast
1 peet
1 porgand
½ paprikat
1 tomat
4 sl hapukoort
1 sl tomatipastat
1 sl õli + 1 sl võid
½ sidruni mahl (või 2 tl äädikat)
2 küüslauguküünt
20 g tilli
loorberileht
suhkur
pipart
soola

Keeda sealihast puljong, tükelda liha. Viiluta kartul ja ribasta sibul. Riivi porgand. Kuumuta pannil või- õlisegu ja hauta selles porgand ja sibul 5 minutit. Lisa tomatipasta ja hauta köögivili pehmeks. Riivi peet jämeda riiviga, piserda üle sidrunimahlaga, et värvus säiliks. Vala peedipurule 150  ml puljongit, lisa porgand- sibul ja hauta 5 minutit. Pane kapsaribad, kartul, paprika ja tomat keevasse puljongisse. Kui keetmise lõpuni on jäänud 5 minutit lisa peet ja maitseained. Lõpuks lisa liha ja küüslauguga hõõrutud ja tükeldatud pekk. Maitsesta.

Selline oli algne retsept. Mina muutsin seda veidi- põhjaks kasutasin 3 päeva keedetud loomakontidest saadud puljongit ja lihariismeid. Peet oli keedetud juba poes. Seapekki polnud kuskilt võtta - ostsin Grossi poest ungari pekki. Kuubistasin ja praadisin kõrneks. Lisasin lõpuks. Ja paprika ununes ostmata. Ja kõige lõpuks lisasin ka reedel alles jäänud pelmeenid. 

Karulaugupestoga pasta

Nii et jätkuvalt on teemaks karulauk. Näppasin idee Mummu blogist ja asendasin rohelise pesto karulaugu omaga.


Karulaugupestoga pasta.

400 g kanafileed

1 pk šampinjone

200 ml karulaugupestot

400 grammi pastat 

Haki kanafilee ja prae pannil mõnusalt kuldselt pruuniks. Kui kana on enamvähem valmis viska pannike ka šampinjonid ja prae nad läbi. Maitsesta soola ja musta pipraga.

Keeda pasta õrnalt soolaga maitsestatud vees. Valmis pasta nõruta,  kalla juurde ka praetud seened, kanafilee ja  pestot. Sega madalal tulel kõik omavahel kokku nii, et kõik makaronid oleksid ülejäänud komponenidega koos. 

Makaronide keeduvett hoia veidi alles, sest kui jääb liiga kuiv, siis sega seda juurde.

Juurde tegin tomati- kurhi- hapukoore salati. 

...ikka karulauk

Nüüd siis karulaugupesto. Retsepte on netist saada palju. Kust minu oma täpselt pärit enam ei teagi.

Karulaugupesto

võrdselt-
seemneid (kõrvits, maapähkel)
riivjuustu
karulauku
oliiviõli nii palju, et oleks niiske


Kõik saumiksriga puruks ja segi.

Karulaugu- Caesari salat. 

• 1 kimp karulauku
• 1/4 hiina kapsast
• 4 viilu vormisaia              
• 200 g kirsstomatit
• 50 g parmesani
• 6 keedetud muna
• 1 kurk
• 3 kanafileed
• Salatikaste:
  • 3 tk küünt küüslauku
  • 4 tk anšoovisefileed
  • 1 sl Dijoni sinepit
  • sidrunit (0.5 dl mahla)
  • 1,5 dl oliiviõli
  • soola
  • musta pipart
  • 0,5 tl suhkrut

Valmista kõigepealt salatikaste. Püreesta saumiskriga küüslauguküüned, anšoovis, sinep ja sidrunimahl ühtlaseks. Lisa peene nirena õli, pidevalt vahustades. Lisa suhkur, sool ja pipar ning sega ühtlaseks. 

Tükelda karulaugulehed ja hiina kapsas kaussi. Haki munad ja kurk. Prae kanafilee kuubikud, samuti saiakuubikud, millele pressi lõpuks küüslauku. Lisa kõik kaussi. Lõpuks lisa poolitatud tomatid ja piiniaseemned. 

Nirista peale salatikaste, sega läbi ja riivi peale parmesani. 

Algne Angeelika Kangi retsept ilmus ajalehes Eesti Ekspress (2008, juuni). Mina leidsin selle Nami- Namist. Mina lisasin veidi hiina kapsa lehti, sest kartsin, et salat saab muidu liiga vänge. Samuti lisasin kanafileed, kurki ja keedumune. Ikkagi tahedam toit.  Ja söögikõlbulikuks tunnistas selle ka mu lihausku mees.

Jätkuv karulauguhullus

Kõige parem on karulauk värskelt ära kasutada. Nii siis hullus jätkub.

Karulauguhummus.

400 g purk konservitud kikerherneid (nõrutatud) peotäis värsket karulauku
4 sl oliiviõli 
2 sl tahiini seesamipastat soovi korral
1 sidrun
soola ja musta pipart

Valmistamine:

Peenesta kikerherned, veidi vett ja pestud ning kergelt hakitud karulaugulehed (nt köögikombainis). Sega juurde oliiviõli, soovi korral ka tahiini (siis saad hummus bi tahini). Maitsesta julgelt sidrunimahla, soola ja pipraga.

Kui hummus on liiga paks, siis sega juurde veidi vett või oliiviõli. Õige hummus peaks olema kreemjas, ent mitte vedel.

Lasin kõik koostisosad saumiksriga puruks. Ja karulauku panin ikka mõnuga!

Karulaugune kartulisupp.

1 tk sibulat
võid
õli
350 g kartulit ( 3 tk)
1 tk hapukat õuna
8 dl lahjat puljongit
100 g kimp karulauku
soola
musta pipart
sidrunit (pisut koort)

Serveerimiseks:

• toorjuustu või
• kodujuustu või
• hapukoort

Valmistamine:

Haki sibul peeneks, kuumuta või ja õli segus kuldseks. 

Lisa kooritud kartulitükid ning õunasektorid. Vala peale puljong ning keeda, kuni kartul on pehme. 

Püreesta supp, siis lisa hakitud karulauk ning püreesta veel kord. 

Timmi maitset soola, sidrunikoore ja vajadusel pipraga. 

Serveeri kohe, nt toorjuustu, kodujuustu või hapukoorega. 

Retsept ilmus ajalehes Postimees Arter 16.5.2009 

Karulaugupirukas

Kui kevad käes, siis haarab kõiki mingi karulauguhullus. Olen samuti juba 2. aastat nakatunud. Pirukaretsept oli küll spinatipirukale, aga miks mitte kasutada karulauku?

Karulaugupirukas.

500 g jahu

95 ml oliiviõli 

210 ml (kuiva valget veini) või lahjendatud valgeveini äädikat

2 tl soola. 

Täidis:

 350 g karulauku (keedetud spinat) 

370 g riccotta juust 

1 muna 

100 g  juustu 

soola ja pipart 

Esiteks kuumuta ahi 180 C. Võta suur kauss ja sega tainas kokku. Kuni teed täidist kata kauss käterätiga.

Sega täidis: Lõika karulauk noaga peeneks ja lisa ricotta juust ja sega korralikult. Lisa muna, riivjuustu ja sool ning pipar. Sega kõik hästi läbi. Jaota tainas kaheks võrdseks osaks ja loo kaks ringi. Võtke esimene ring ja pane see ahjuplaadile. Võta täidis ja loo tainaringile kaks ringi: pisike keskele ja teine ​​veidi suurem. Aseta teine taignaring peale. Pane natuke vett kaussi ja märja kahvliga vajuta serv kinni. Võta väike ümmargune kauss ja pane see taigna keskele, vajuta ümber kausi kinni. Võta nuga ja lõika servast lahti umbes 3 cm viilud. Võa viilud ja keera neid 90 kraadi. Küpseta pirukat umbes 30 minutit või kuni see muutub kuldpruuniks.

Minu keskmine ring jäi küll veidi arusaamatu, sest täidist oli liiast.

Ülepingutamine

Taas pingutasin söögitegemisega üle. Ei saa aru, miks isegi 1 ports on meie jaoks suureks koguseks muutunud.

Kartulid seene- sibulakastmes

(Kööginurk 10/2013, oktoober)

8 kartulit

4 sibulat

2- 3 küüslauguküünt

õli

200 g suitsusinki

250 ml  vett (seenepuljongit)

1 sl sinepit

500 g seeni

konservtomateid.

Kartulid viilutasin ja panin ahjuvormi. Sibula ja küüslaugu tükeldasin ja hakkisin ja hautasin pannil pehmeks. Lisasin  seeni omaalgatuslikult ja kallasin kartulitele peale. Lisasin ka tomateid ja singiribasid. Segasin vedeliku ja sinepi ja pipra, soola ning kallasin kõige otsa. Ahju 200 kraadi juurde 30- 40 minutiks.

Toite talguteks

Toimusid Korjuse küla I talgud. Pärast pidid töötegijad ka

ühislaua taga süüa saama. Leppisime kokku, et igaüks endaga midagi kaasa võtaks. Pidin alguses midagi magusat tegema, aga selgus, et on teisigi, kellel kookide peale hea käsi. Tegin siis šprotipirukat ja veidi toorsalatit grillliha kõrvale. Valik oli õnnestunud-  liha oli igalühel, aga salatile polnudki keegi mõelnud. 

Toorsalat.

Hiina kapsas

kurk

tomatit

rohelist sibulat

porgand

õlikaste (basiilik, suhkur, sool, kõrvitsaseemned, äädikas, õli)

Panin kõik hakitud köögiviljad kihiti õlikastmega kaussi. Seisiski pikalt ilus ja segamini läks alles sööma hakkamisel.

Pirukasretsepti leidsin juba ammu Nami- namist ja olen ka eelnevalt teinud. Meeldiv oli kuulda naabrinaise kiitust- sarnast pirukat, kuid anšoovistega, oli neile pakutud Lõuna- Prantsusmaal. Selline pirukas pidi neil peaaegu et rahvusroog olema.

Šproti- sibulapirukas

• 500 g pärmi-lehttainast 
• 4 suurt sibulat (mõni võib olla punane)
• 1 suur porru (ainult valge ja heleroheline osa)
• 2 sl rapsi- või oliiviõli
• 200 g sprotte (2 karpi)
• 2 suurt muna
• 2 dl 10% rõõska koort
• soola ja musta pipart

Koori sibulad, lõika pikuti pooleks ja seejärel õhukesteks viiludeks. Lõika porru pikuti pooleks, pese vajadusel mullast puhtaks ning lõika seejärel 5 mm viiludeks.
Kuumuta pannil õli, lisa sibulad ja porru ning prae aeg-ajalt segades keskmisel kuumusel umbes 8-10 minutit, kuni sibulad on muutunud klaasjaks.
Rulli lehttainas u 25x35 cm suuruseks plaadiks, tee servast umbes 1 cm kaugusele noaga väike sisselõige ja tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud servadega ahjuplaadile.
Tõsta praetud porru ja sibulad tainaplaadile. Laota peale õlist nõrutatud sprotid. Klopi munad ja rõõsk koor lahti, maitsesta soola-pipraga ning vala sprottidele ja sibulatele.
Küpseta 200-kraadise ahju keskosas umbes 30 minutit, kuni munasegu on hüübinud ja pirukas kaunilt kuldne.

Tomatine kapsasupp ubadega

Kuna mina olin 2. mai tööl, siis tegin 1. mail potitäie suppi valmis, et kodused nälga ei jääks. suurem osa sellest söödi küll kohe ära, aga ma vähemalt üritasin.

Tomatine kapsasupp valgete ubadega

(Nipiraamat nr 75, mai 2014)

350 g hakkliha

200 g värsket kapsast

1 porgand

1 sibul või porru

3 küüslauguküünt

1 loorberileht

5 dl kodust tomatiletšot (või

3 dl tomatimahla+ 100 g tomateid)

1, 5 l vett

keedetud valgeid ube

prae hakkliha potis kergelt läbi, lisa peenestatud porgandid, sibulad ja küüslauk. Haki peakapsas peenteks ribadeks ja lisa hakklihale. kalla vesi potti, lisa loorberileht ja lase haududa, kuni kapsas on pehme. Kalla hulka letšo ja tomatid ning porrulaugurõngad, hauta 10- 12 minutit. Lõpuks sega supi hulka oad, lase keema ja maitsesta.

Kasutasin pisikesi põldube, mille esmalt keema panin ja siis alles kapsa. Letšole lisaks panin suppi ka poolikuid kirsstomateid. Sai üks korralikult tummine supp.